Turvaline tehnoloogia kasutamine

Võib öelda, et internetimaailm ja erinevad nutiseadmed on haaranud meid endasse. Inimeste tähelepanu on hajunud ning väga paljudel on raske end oma telefonist või arvutist eemal hoida. Ühest küljest on kasulik, et internet on meile kogu aeg kättesaadav. Näiteks saavad paljud täiskasvanud jooksvalt telefoniga meile saata, kõnedele vastata ja muid tööga seotud kohustusi täita. Kuid üha rohkem kasutatakse iga vaba hetke ka lihtsalt Facebooki, Instagrami jms lehtede külastamiseks. Juba ainuüksi bussis on näha, et enamus inimestest istub nina ekraanis, selle asemel, et kõrvalistuva sõbraga juttu rääkida.

Kogu selles virr-varris ei tohiks tähelepanuta jätta lapsi. Lastevanemate koolitaja Kalev Pihl on öelnud, et internet on nagu suurlinn: laps ei tohi üksi kolada. Mulle väga meeldib see võrdlus, sest internet on suur ja lai ning isegi kui see esmapilgul tundub ohutu, siis võib tegelikult iga nurga peal leiduda mõni paharet, kes soovib sulle halba. Jah, internetis leidub ka palju kasulikku infot ja põnevaid lehekülgi, kuid oluline on lapsele rääkida ka seal pesitsevatest ohtudest.

Peamised ohud internetis:

• arvutiviirused - bännerid, e-posti teel saadetud lingid ja Facebookis levitatavad sõnumid võivad sisaldada viiruseid, mille vaid ühe klikiga oma arvutisse võid saada.
• tasulised leheküljed - tuleb olla ettevaatlik ja lugeda kogu info enne läbi, kui oma telefoninumbrit kuhugi sisestama hakkad. Oma pangaandmed on mõistlik ainult enda teada hoida!
• e-kirja pettused - väga tihti saadetakse meile, kus pakutakse midagi müügiks või väidetakse, et oled midagi võitnud. Sellisel juhul on mõistlik segase sisuga meilidele üldse mitte reageerida.
• tundmatud kontaktid suhtlusvõrkudes - lisa oma suhtlusvõrkudesse vaid neid inimesi, keda ka päriselus tunned.

Siin on mõned soovitused lapsevanemale, mis on abiks, et laps kasutaks internetti mõistlikult:

• selgitage lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu lasteaias, koolis või kodus.
• pidage meeles, et lastele tuleb head eeskuju näidata. Seetõttu jälgige ka enda interneti tarbimist.
• leppige lapsega kokku reeglid nutiseadme kasutamise osas ning jälgige, et neid reegleid mõlemapoolselt ka täidetakse.
• tundke huvi lapse tegemiste vastu internetis. Hea oleks, kui mängiksite temaga mänge, vestleksite lapsega nendel teemadel jne.
• selgitage, et võõraid lehekülgi ei ole hea mõte külastada. Erinevatel välismaalehtedel võib küll olla põnevaid mänge, kuid iial ei tea, mis arvutiviiruse võib sealt saada.

Väga oluline on lapsele selgitada, et…

• oma paroolid peab hoidma enda teada, neid ei tohi kellelegi teisele öelda.
• võõrastele ei tohi jagada oma isiklikke andmeid (telefoninumber, kodune aadress jne).
• võõraid inimesi internetis ei tasu usaldada. Sealses keskkonnas on väga lihtne end kellegi teisena esitleda. Kindlasti ei tohiks minna võõra inimesega kohtuma!

Mõned leheküljed, mida soovitaksin lastel koos vanematega külastada:

http://veebiklass.weebly.com/maumlnge.html

http://meieoma.err.ee/

http://lasteaiaveebimangud.blogspot.com.ee/

On teada, et mõõdukas igavus muudab lapsed loominguliseks, sellisel juhul leiutatakse uusi mänge ja tegevusi käepärastest vahenditest. Selleks, et laps ei haaraks igavuse korral esimese asjana nutiseadme järele, tuleks talle tutvustada ka muid variante. Nt igava ja pika autosõidu saab lõbusamaks muuta erinevate sõnamängudega. Taolised mängud arendavad laste loovust ja täiendavad nende teadmisi.

Mõned näited klassikalistest mängudest, mida täiskasvanud saavad lastele õpetada:

• sõnamäng
• arva ära sõna, millele teine mõtleb (mäng on lihtsam, kui paika pannakse nt valdkond või sõna algustäht)
• mõelge välja laule, luuletusi või muinasjutte - lõbus viis igavust peletada ja oma loomingulist poolt lihvida

Kasutatud materjal:

https://www.youtube.com/watch?v=uF__QNZEqao&t=79s

http://laps.targaltinternetis.ee/

http://www.targaltinternetis.ee/lapsevanematele/

http://www.taninfo.ee/index.php?id=10700

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kalev-pihl-internet-on-nagu-suurlinn-laps-ei-tohi-uksi-kolada?id=64679702

http://salasona.eu/sonamangud-nutipolvkonnale/

Õpileping

Õpin Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogiks. Juba aastal 2014, kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist, otsustasin, et soovin oma haridusteed ülikoolis jätkata. Proovisin tookord kahele erialale sisse saada - alushariduse pedagoog ja referent-toimetaja. Läbisin mõlema eriala sisseastumiskatsed edukalt ja pidin neist välja valima ühe eriala, mida soovin õppima asuda. Millegipärast valisin referent-toimetaja eriala kasuks. Teisel ülikooli aastal tundsin aga, et see pole siiski minu ala ning otsustasin kooli pooleli jätta. Puhkasin aastakese ning siis proovisin uuesti alushariduse pedagoogi erialale sisse saada. Katsed läksid taaskord edukalt ning nüüd ongi esimene aasta juba läbi. Tunne on endiselt hea ning arvan, et õpin õiget asja.

Olen läbinud lapsehoidja koolituse ning hetkel töötan lastehoius. Minu eesmärgiks on omandada uusi teadmisi ja saada uusi kogemusi, et olla hea õpetaja. Kuna tänapäeval mängib internet meie igapäevaelus üha suuremat rolli, siis oleks hea teada, kuidas seda ka oma töös ära kasutada. Sooviksin teada, milliseid keskkondi saaksin õpetamisel kasutada, milliseid arendavaid mänge olemas on jne. See aine aitab kindlasti mul oma tehnoloogiaoskusi parandada ning tutvustab mitmeid uusi võimalusi.

Oma eesmärkide saavutamiseks tuleb mul kindlasti aktiivselt loengutest osa võtta, teha iseseisvaid töid ning end kogu protsessi vältel analüüsida ja jälgida. Palju abi on kindlasti loengu materjalide läbitöötamisest ning kursusekaaslastest, kellega saab erinevaid teemasid arutada ja mõtteid vahetada. Lisainfot võib ka raamatutest või internetist otsida, kuid viimase puhul tuleb hoolikalt allikaid jälgida. Iga info, mis internetis ringleb, ei pruugi olla korrektne.

Olen oma eesmärgid saavutanud siis, kui oskan õppetöös erinevaid IKT võimalusi kasutada ja mul on soov neid ka reaalselt oma töös rakendada. See muudaks õppimise mingil määral kindlasti lihtsamaks ja omanäolisemaks, kuna võimalusi on väga palju. Usun, et igaüks leiab endale sobiva. Tahaksin proovida ka ise midagi uut luua, kuid selleks vajan veel rohkem infot. Hetkel ma end selles valdkonnas just kuigi kindlalt ei tunne.