neljapäev, 11. jaanuar 2018

Aine lõppanalüüs

Esimene ülesanne oli kirjutada õpileping ehk "leping" õppija ning juhendaja vahel. Minu eesmärgiks oli omandada uusi teadmisi ja saada uusi kogemusi, et olla hea õpetaja. Kuna tänapäeval mängib internet meie igapäevaelus üha suuremat rolli, siis soovisin teada, kuidas seda ka oma töös ära kasutada. Samuti soovisin teada, milliseid keskkondi saaksin õpetamisel kasutada, milliseid arendavaid mänge olemas on jne. Täna saan öelda, et olen püstitatud eesmärgid täitnud. Tänu loengumaterjalidele ja iseseisvatele töödele olen tehnoloogia valdkonnaga palju rohkem tuttav. Kindlasti on veel arenemisruumi ja seda, mida avastada, kuid üldine pilt võrreldes sügisega on selgem ning oskan selles valdkonnas pisut paremini orienteeruda.

Võib öelda, et aines töötas minu jaoks kõik. Kuna iseseisvaid töid oli palju, siis tuli vaeva näha. Üritasin ka eDidaktikumis olevatest kuupäevadest kinni pidada, et mitte lasta kohustustel üle pea kasvada. Kõige raskemaks, kuid samas arendavamaks ülesandeks osutus videojuhise loomine. Esimese hooga ei õnnestunud mul sobivat robootika vahendit kuskilt leida ja tundus, et ei saagi selle ülesandega hakkama. Kui olin erinevatest lasteaedadest küsinud, siis lõpuks ikkagi leidsin ühe toreda õpetaja, kes oli hea meelega nõus oma rühmas olevat Bee-Bot'i mulle laenama. Arendav oli ülesande juures see, et tegin kõike ülesandesse kuuluvat esimest korda - kasutasin robotit, monteerisin videot jne. Esialgu tundus monteerimisprotsess väga keeruline, kuid pisut süvenedes sai asi selgemaks. Aega võttis, aga asja sai.

Vaadates kursuse õpiväljundeid, siis saan öelda, et olen õpiväljundid täitnud. Oskan valida ja kasutada IKT vahendeid õppeprotsessis (robotid, arvuti jne) ja analüüsin enda haridustehnoloogilisi pädevusi. Arvan, et minu tase antud valdkonnas on keskmine. Oskan sobivaid vahendeid kasutada ning tean, kust otsida materjali. Samas leian, et see valdkond peidab endas veel tohutult palju võimalusi ja informatsiooni.

Oma tugevaks küljeks pean seda, et ma ei anna alla, vaid pusin nii kaua kuni hakkama saan. Isegi kui ülesanne tundub esimese hooga keeruline ja raske, siis lõpuks saan sellega ikkagi hakkama. Samuti on tugevus see, et ma ei karda IKT vahendeid kasutada, vaid olen pigem just motiveeritud seda tegema. Nõrgaks küljeks pean seda, et antud valdkonnas on mul veel teadmisi vähe. Tunnen populaarsemaid keskkondi ja vahendeid, kuid sooviksin osata kasutada ka vähem tuntud ja asjalikke keskkondi ning digivahendeid.

Aines muuta ei oskaks ma midagi. Väga meeldis, et lisaks teoreetilistele ülesannetele, sai ka praktikas kätt harjutada. Kursus oli küll üsna intensiivne, kuid tsükliõppe puhul paraku nii ongi. Üliõpilane peab olema iseseisev ja kodus väga palju vaeva nägema. Kindlasti õpetab selline õppekorraldus, kuidas aega mõistlikult planeerida.

Korralduse poole pealt meeldis ka see, et kõiki iseseisvaid ülesandeid ei antud korraga ette. Iga ülesanne tuli omal ajal ning tänu sellele ei tekkinud paanikat, et ühes aines on 7 tööd, teises 5, millal ma neid teen jne.

Kokkuvõtteks võin öelda, et see aine oli minu jaoks väga kaasahaarav ja põnev. Õppisin iseennast paremini tundma ning tean nüüd, et kui natuke pingutada ja ajusid ragistada, siis saab ka selliste asjadega hakkama, millega enne kokkupuudet olnud ei ole. Kindlasti tunnen end pisut kindlamalt kui sügisel ning ei karda IKT vahendeid õppetöös kasutada. Vastupidi, tehnoloogia abiga saab tegevused muuta palju mitmekülgsemaks ja omanäolisemaks. Plaan on ka seda blogi edasi pidada. Avastasin, et see on väga hea viis, kuidas kõik materjalid on silma all ning ühes kohas.




neljapäev, 28. detsember 2017

Videojuhise loomine

Selles videos tutvustan Bee-Bot robotit. Video filmisin üksi ning kasutasin selleks telefoni.

Eesmärgiks oli näidata, kuidas robot töötab ning mismoodi käib käskluste andmine. Samuti oli eesmärgiks tutvustada ühte näidismängu. Robotiga saab tegelikult mängida väga palju erinevaid mänge, see oli vaid üks näide paljudest.

Esmalt valisin teema, seejärel valmistasin ette filmimisprotsessi ning filmisin video. Kõige viimasena tuli videot monteerida ning see üles laadida. Monteerisin Movie Makeri keskkonnas. Puutusin selle keskkonnaga kokku esimest korda, seega võttis monteerimine omajagu aega. Mõned kohad tuli välja lõigata, algusesse tuli lisada muusika, klippide vahele tutvustavad tekstid jne. Ühest klipist teise üleminek on kohati liiga järsk, kuna filmisin sellist videot esimest korda ja ei osanud teatud asjadega arvestada. Nt sellega, et kui rääkimise lõpetan, oleks võinud enne kaamera kinni panemist teha pikema pausi. Tänu sellele oleks lõikamine lihtsam olnud ning lõpptulemus videost oleks sujuvam jäänud. Hoolimata sellest jäin lõpptulemusega tegelikult rahule, eks järgmine kord oskan ettenägelikum olla ja teatud asjadele rohkem tähelepanu pöörata. Protsess ise oli väga vahva.

Videot saab näha siit


teisipäev, 26. detsember 2017

Digipädevuste eneseanalüüs

Sooritasin digipädevuste testi veebikeskkonnas MENTEP TET-SAT. Mulle tundub, et küsimused olid suunatud pigem kooliõpetajale, seetõttu oli testi pisut keeruline lahendada. Kuna ma pole ka lasteaias töötanud, siis on mul siiani olnud üsna vähe võimalusi, et digivahendeid oma töös laste õpetamisel kasutada.

Minu testi tulemusi on võimalik näha siit

Esitatud vastuste põhjal on minu üldine tulemus 44%, mis tähendab seda, et olen jõudnud digioskuste 3. tasemele. See tase tähendab, et oskan IKT-d enda õppetöös iseseisvalt kasutada.

Minu kõige tugevam valdkond on digitaalne kodakondsus, mis hõlmab endas veebis käitumist, digitaalse identiteedi juhtimist, seadmete kaitset ning tervist ja keskkonda. Arvan ise samamoodi, et nendes punktides olen ma kõige tugevam ja enesekindlam. Minu jaoks on oluline veebis turvaliselt ringi liikuda ning jälgida, et erinevate digivahendite kasutamine ei kahjustaks minu tervist.

Minu kõige nõrgem valdkond on digitaalse sisu kasutamine ja loomine, mis sisaldab endas digimaterjalide kasutamist ja valimist, loomingulist kasutamist, programmeerimist ning autoriõigust ja litsentse. Pean taaskord testi tulemusega nõustuma, kuna autoriõigus, litsentsid ja programmeerimine on minu jaoks üsna tundmatud mõisted. Olen neist loomulikult kuulnud, kuid lähemalt uurinud ega süvenenud ei ole. Olen siiski teadlik, et autoriõigus on veebis üsna oluline ning tark tegu oleks end selles vallas rohkem harida.

Oma teadmisi saaksin edasi arendada, kui tunneksin ise teema vastu rohkem huvi. Internetis on väga palju kasulikku informatsiooni. Samuti pakkus see sama test välja mitmeid õppematerjale, et mul oleks võimalik end selles valdkonnas täiendada. Kindlasti uurin neid võimalusi.

Oma tugevaimaks oskuseks pean veebis kirjutamist. Tõendusmaterjalina võin välja tuua selle sama blogi. Mulle väga meeldib kirjutada ning kujundada. Kuna see blogi on kooli jaoks, siis hoian selle üsna minimalistlikuna, kuid muidu mulle meeldivad erinevad fondid, värvid, mustrid, pildid jne.










esmaspäev, 25. detsember 2017

Õppetegevuse kava

Valisin analüüsitavaks õppe- ja kasvatustegevuseks raamatu tutvustamise, mille viisin läbi sõimerühmas praktikal olles. Tutvustasin lastele hommikuringis raamatut "Pimedus" ning kasutasin loo illustreerimiseks nukke. Raamat rääkis Joonasest, kes kartis pimedust, kuid sai oma hirmust ühel ööl siiski üle.

Valitud tegevus oli edukas, kuna lapsed kuulasid mind väga tähelepanelikult. Kindlasti andsid nukud väga palju juurde ning aitasid laste tähelepanu tegevusel hoida. Ükski laps ei nihelenud ega tahtnud hommikuringist lahkuda. Tegevus oli üsna lühike ning seetõttu suutsid lapsed keskenduda.

Antud tegevust oleks saanud digivahenditega rikastada nt piltide või helide näol. Enne või pärast jutustamist oleks saanud lastele näidata ööst ja päevast pilte (kuu, tähed, päike jms). Kindlasti oleks leidnud ka mõne video või multifilmi sellel teemal.

Ma arvan, et tegevuse tulemus tänu digivahenditele otseselt ei muutuks, kuna lapsed olid juba seekord väga huvitatud ja suutsid kenasti keskenduda. Tegevus muutuks küll elavamaks ja ehk ka meeldejäävamaks, kuid tulemus tõenäoliselt oluliselt ei muutuks.

Digivahendite kaasamisel õppeprotsessi tuleb silmas pidada, et need toetaksid õppimist ja oleksid eakohased. Samuti on oluline jälgida, et nt ekraani kasutamisel istuksid lapsed õigel kaugusel ja et digivahendeid ei kasutataks liiga tihti. Minu arvates saab väga edukalt hakkama ka n-ö vanade heade vahenditega. Digivahendid muudavad erinevad teemad küll ilmekamaks, kuid põhirõhk võiks siiski teistel vahenditel olla.


laupäev, 4. november 2017

Õpikeskkonna analüüs

Keskkonna nimi on Mudila.
Selle keskkonna koostaja on Lasteveeb OÜ.
Sihtgrupp on eelkooliealised lapsed. Arvan, et keskkond sobib kõige paremini kuni 5-aastastele lastele. Vanematel lastel võib seal lihtsalt pisut igav hakata, kuna mängud ja ülesanded on nende arengutasemele lihtsad.
Mudila lehel on lapsel võimalus oma aega väga mitmekülgselt sisustada. Valikus on lastelaulud, sõnade õppimine, ristsõnad, pusled, värvimine, Jussi multikad, karaoke, Leo tähekas, pildi- ja mustrimäng.


Seda võib pidada lastele suunatud õpikeskkonnaks, kuna see veebileht sisaldab väga palju lastele huvipakkuvaid mänge ja tegevusi. Samuti tõmbab lehe välimus laste tähelepanu, kuna see on väga värviline ja rõõmsameelne. Mitmes kohas on Jänku Jussi ja Mõmmi pildid jne.

Seos koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga on näiteks see, et õppimine toimub lapse jaoks läbi mängu. Ta saab lahendada ristsõnu, mis suurendavad tema sõnavara. Mängida pildimängu, mis õpetab leidma üles õiged sõnad jne. Ma arvan, et ka lasteaias võiks seda keskkonda aeg-ajalt kasutada, kuna paljud mängud haakuvad õppekavades olevate teemadega (loodus, toiduained jne). Samuti on Jänku Jussi multikad õpetliku sisuga ning ka neid võib vahepeal lastele näidata.

esmaspäev, 30. oktoober 2017

Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Pealkiri: Haridustehnoloogilised abivahendid töös õpiraskustega õpilastega (Pärnu kooli näitel)


Autor: Maris Üürike
Tänapäeva noored kasutavad erinevaid nutiseadmeid väga tihti mitmetel eesmärkidel (meelelahutus, õppimine, suhtlemine jne). Samuti kaasavad nutiseadmeid oma igapäeva töösse ka paljud koolid, et muuta õppimine lastele põnevamaks ja uuenduslikumaks. Iga noor omab mõnda nutiseadet ning eesmärk on need hariduse heaks tööle panna. Töö autor soovib teada, kas erivajadustega laste puhul on võimalik õppetööd nutiseadmete abil lihtsustada.

Käesoleva magistritöö kirjutaja eesmärgiks oli uurida õpiraskustega õpilaste ning õpetaja-praktiku arvamusi ning hinnanguid haridustehnoloogiliste abivahendite kasutamise kohta igapäevases õppetöös. Kas ja kuivõrd aitab nutiseadmete kaasamine õppetöösse õpiraskustega õpilastel riiklikus õppekavas ettenähtud tulemusi saavutada. Kuna autor töötab ise õpiraskustega õpilaste klassiõpetajana, siis tekkis tal antud teema vastu isiklik huvi ja ta otsustas seda lähemalt uurida.

Selles magistritöös püütakse vastuseid leida järgmistele uurimisküsimustele:
1. Kas ja kuivõrd suurendab õpilaste õpimotivatsiooni nutiseadmete kasutamine õppetöös?  
2. Mil viisil toetab nutiseadmete igapäevane süsteemne integreerimine õppeprotsessi õpiraskustega õpilaste õppetööd?
3. Kui tähtis on õpilase jaoks nutiseadme kasutamine?
4. Millised on nutiseadmete positiivsed ja negatiivsed mõjud õpiraskustega õpilastele?
5. Mil määral on vajalik haridustehnoloogiliste vahendite kasutamine õpiraskustega õpilaste õppetöös õpetaja-praktiku hinnangul?

Uurimistöö struktuur on järgmine:
1. Sissejuhatus
2. Neli peatükki (õpiraskustega õppija, haridustehnoloogia õppetöös, metoodika, uurimistulemused)
3. Arutelu
4. Kasutatud allikad
5. Lisad

Esimeses peatükis räägitakse õpiraskustega õppijast - avatakse selle mõiste ja olemus. Samuti selgitatakse õpiraskuste tekkimise põhjuseid ja tuuakse välja erinevaid võimalusi, kuidas õpiraskustega õpilast toetada ja õpetada. Teises peatükis tehakse juttu haridustehnoloogiast õppetöös ja sellest, kuidas kasutada seda õpiraskustega õpilaste õpetamisel. Kolmandas peatükis räägitakse selle magistritöö metoodikast. Põhjendatakse uurimismeetodi valikut, kirjeldatakse uurimisprotseduuri, tuuakse välja uuringu eesmärk jne. Neljandas peatükis võetakse kokku uurimistulemused.

Töö autor otsustas kasutada uurimistöö metoodikana tegevusuuringut, kuna seda meetodit on võimalik kasutada peaaegu igas olukorras, kus katsetatakse inimesi, ülesannet või protseduure. Tegevusuuring on segu nii uurimusest kui ka praktikast. Selline meetod on põnev ja huvitav kõikidele haridusvaldkonnas töötavatele inimestele (õpetaja, teadlane jne). Antud magistritöös kasutati osalusvaatlust ning poolstruktureeritud intervjuud.
Töö teoreetilises osas antakse ülevaade õpiraskustest, nende tekkepõhjustest, õpiraskustega õppija toetamise võimalustest, haridustehnoloogiast tänapäeva digitaalses maailmas, selle positiivsetest ja negatiivsetest mõjuritest õpiraskustega laste õppetöös.
Töö empiirilises osas antakse ülevaade kasutatud metoodikast ning läbiviidud uuringu tulemustest.
Kaks osa on omavahel kooskõlas. Valitud meetodid aitavad teoreetilises osas esitatud punkte uurida.
Selle magistritöö tulemused viitavad sellele, et õpetajad ja õpilased on nutiseadmete kasutamisega õppetöös üldjuhul rahul. Sellised tunnid mööduvad kiirelt ja põnevalt. Õpilased õpivad märkamatult läbi mängu palju uut. Samas on selle kohta ka mõned negatiivsed arvamused. Nimelt õpetaja ei kasuta õppetöös spetsiaalselt õpiraskustega lastele väljatöötatud ülesandeid või mänge.
Esimese uurimisküsimusega soovis autor välja selgitada, kui motiveeritud on õpilane õppima, kui ta saab selleks kasutada nutiseadmeid. Tulemuseks saadi, et õpilased tahavad õppetöös nutiseadmeid kasutada, kuid motivatsiooni tõmbab alla see, kui kõigil nutiseadmeid ei ole. Näiteks uuritavas klassis oli telefon vaid seitsmel õpilasel ning see tekitas neis alaväärsustunde.
Teise küsimuse eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas toetab nutiseadmete kasutamine õppetöös õpiraskustega lapsi. Selgus, et tänapäeva õpilased on üsna püsimatud ja nutiseade aitab muuta materjali arusaadavamaks ja huvipakkuvamaks.
Kolmanda küsimusega sooviti teada, kui olulne on õpilase jaoks nutiseadme kasutamine. Enamus õpilasi arvas, et nutiseadmed rikuvad silmi ja igapäevane kasutamine võib tüütuks muutuda. Vaatluse põhjal leidis aga õpetaja, et nutiseade on õpilastele erinevate toimingute jaoks väga olulised. Õpetaja jõudis järeldusele, et õppetöös tuleb kasutada rohkem erinevaid keskkondi ja teha mitmeid toiminguid.
Neljas küsimus keskendus nutiseadmete ja haridustehnoloogiliste keskkondade positiivsetele ning negatiivsetele mõjudele. Negatiivsena tõid lapsed välja silmanägemise halvenemise. Vaatlustulemiste põhjal toodi välja negatiivne mõju laste füüsisele. Lisaks leiab õpetaja, et mängud, mida lastele meeldib mängida, on liiga vägivaldsed. Positiivsete mõjude poolest tõid lapsed välja selle, et tunnid on põnevamad ja lisaks õpikutele saab ka internetist infot lisaks otsida. Samuti meeldis lastele, et nutitundides ei pea ise kirjutamisega vaeva nägema ning et tahvelarvuti ekraani on mugavam vaadata kui telefoni. Õpetaja arvates pole mõtet lastele nutiseadmete kasutamist keelata, pigem suunata neid õigeid keskkondi külastama.
Viienda uurimisküsimuse vastused jagunesid peaaegu pooleks. Kuus õpilast arvas, et kui kõik vajalikud programmid eelnevalt koos õpetaja selgeks teha, siis ei tohiks e-tasemetööd midagi hullu olla. Neli õpilast olid siiski kahtleval seisukohal ja polnud oma võimetes uusi meetodeid kasutada kindlad.
Minu jaoks uus teadmine on näiteks see, et ma polnud enne e-tasemetöödest midagi kuulnud. Olen siiski harjunud, et nii eksameid kui ka tasemetöid tehakse koolides paberi peal.
Selle töö põhjal oleks huvitav edasi uurida sama teemat teiste Eesti koolide näitel. Antud uurimistöö oli koostatud vaid Pärnu kooli näitel. Lapsed ja õpetajad on igalpool erinevad,seega võib uurimusest selguda midagi põnevat ja uut.




esmaspäev, 25. september 2017

Turvaline tehnoloogia kasutamine


Võib öelda, et internetimaailm ja erinevad nutiseadmed on haaranud meid endasse. Inimeste tähelepanu on hajunud ning väga paljudel on raske end oma telefonist või arvutist eemal hoida. Ühest küljest on kasulik, et internet on meile kogu aeg kättesaadav. Näiteks saavad paljud täiskasvanud jooksvalt telefoniga meile saata, kõnedele vastata ja muid tööga seotud kohustusi täita. Kuid üha rohkem kasutatakse iga vaba hetke ka lihtsalt Facebooki, Instagrami jms lehtede külastamiseks. Juba ainuüksi bussis on näha, et enamus inimestest istub nina ekraanis, selle asemel, et kõrvalistuva sõbraga juttu rääkida.

Kogu selles virr-varris ei tohiks tähelepanuta jätta lapsi. Lastevanemate koolitaja Kalev Pihl on öelnud, et internet on nagu suurlinn: laps ei tohi üksi kolada. Mulle väga meeldib see võrdlus, sest internet on suur ja lai ning isegi kui see esmapilgul tundub ohutu, siis võib tegelikult iga nurga peal leiduda mõni paharet, kes soovib sulle halba. Jah, internetis leidub ka palju kasulikku infot ja põnevaid lehekülgi, kuid oluline on lapsele rääkida ka seal pesitsevatest ohtudest.

Peamised ohud internetis:

  • arvutiviirused - bännerid, e-posti teel saadetud lingid ja Facebookis levitatavad sõnumid võivad sisaldada viiruseid, mille vaid ühe klikiga oma arvutisse võid saada.
  • tasulised leheküljed - tuleb olla ettevaatlik ja lugeda kogu info enne läbi, kui oma telefoninumbrit kuhugi sisestama hakkad. Oma pangaandmed on mõistlik ainult enda teada hoida!
  • e-kirja pettused - väga tihti saadetakse meile, kus pakutakse midagi müügiks või väidetakse, et oled midagi võitnud. Sellisel juhul on mõistlik segase sisuga meilidele üldse mitte reageerida.
  • tundmatud kontaktid suhtlusvõrkudes - lisa oma suhtlusvõrkudesse vaid neid inimesi, keda ka päriselus tunned.


Siin on mõned soovitused lapsevanemale, mis on abiks, et laps kasutaks internetti mõistlikult:

  • selgitage lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu lasteaias, koolis või kodus.
  • pidage meeles, et lastele tuleb head eeskuju näidata. Seetõttu jälgige ka enda interneti tarbimist.
  • leppige lapsega kokku reeglid nutiseadme kasutamise osas ning jälgige, et neid reegleid mõlemapoolselt ka täidetakse.
  • tundke huvi lapse tegemiste vastu internetis. Hea oleks, kui mängiksite temaga mänge, vestleksite lapsega nendel teemadel jne.
  • selgitage, et võõraid lehekülgi ei ole hea mõte külastada. Erinevatel välismaalehtedel võib küll olla põnevaid mänge, kuid iial ei tea, mis arvutiviiruse võib sealt saada.


Väga oluline on lapsele selgitada, et…

  • oma paroolid peab hoidma enda teada, neid ei tohi kellelegi teisele öelda.
  • võõrastele ei tohi jagada oma isiklikke andmeid (telefoninumber, kodune aadress jne).
  • võõraid inimesi internetis ei tasu usaldada. Sealses keskkonnas on väga lihtne end kellegi teisena esitleda. Kindlasti ei tohiks minna võõra inimesega kohtuma!


Mõned leheküljed, mida soovitaksin lastel koos vanematega külastada:





On teada, et mõõdukas igavus muudab lapsed loominguliseks, sellisel juhul leiutatakse uusi mänge ja tegevusi käepärastest vahenditest. Selleks, et laps ei haaraks igavuse korral esimese asjana nutiseadme järele, tuleks talle tutvustada ka muid variante. Nt igava ja pika autosõidu saab lõbusamaks muuta erinevate sõnamängudega. Taolised mängud arendavad laste loovust ja täiendavad nende teadmisi.

Mõned näited klassikalistest mängudest, mida täiskasvanud saavad lastele õpetada:
  • sõnamäng
  • arva ära sõna, millele teine mõtleb (mäng on lihtsam, kui paika pannakse nt valdkond või sõna algustäht)
  • mõelge välja laule, luuletusi või muinasjutte - lõbus viis igavust peletada ja oma loomingulist poolt lihvida

Kasutatud materjal:

teisipäev, 12. september 2017

Õpileping

Õpin Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogiks. Juba aastal 2014, kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist, otsustasin, et soovin oma haridusteed ülikoolis jätkata. Proovisin tookord kahele erialale sisse saada - alushariduse pedagoog ja referent-toimetaja. Läbisin mõlema eriala sisseastumiskatsed edukalt ja pidin neist välja valima ühe eriala, mida soovin õppima asuda. Millegipärast valisin referent-toimetaja eriala kasuks. Teisel ülikooli aastal tundsin aga, et see pole siiski minu ala ning otsustasin kooli pooleli jätta. Puhkasin aastakese ning siis proovisin uuesti alushariduse pedagoogi erialale sisse saada. Katsed läksid taaskord edukalt ning nüüd ongi esimene aasta juba läbi. Tunne on endiselt hea ning arvan, et õpin õiget asja.

Olen läbinud lapsehoidja koolituse ning hetkel töötan lastehoius. Minu eesmärgiks on omandada uusi teadmisi ja saada uusi kogemusi, et olla hea õpetaja. Kuna tänapäeval mängib internet meie igapäevaelus üha suuremat rolli, siis oleks hea teada, kuidas seda ka oma töös ära kasutada. Sooviksin teada, milliseid keskkondi saaksin õpetamisel kasutada, milliseid arendavaid mänge olemas on jne. See aine aitab kindlasti mul oma tehnoloogiaoskusi parandada ning tutvustab mitmeid uusi võimalusi.


Oma eesmärkide saavutamiseks tuleb mul kindlasti aktiivselt loengutest osa võtta, teha iseseisvaid töid ning end kogu protsessi vältel analüüsida ja jälgida. Palju abi on kindlasti loengu materjalide läbitöötamisest ning kursusekaaslastest, kellega saab erinevaid teemasid arutada ja mõtteid vahetada. Lisainfot võib ka raamatutest või internetist otsida, kuid viimase puhul tuleb hoolikalt allikaid jälgida. Iga info, mis internetis ringleb, ei pruugi olla korrektne.


Olen oma eesmärgid saavutanud siis, kui oskan õppetöös erinevaid IKT võimalusi kasutada ja mul on soov neid ka reaalselt oma töös rakendada. See muudaks õppimise mingil määral kindlasti lihtsamaks ja omanäolisemaks, kuna võimalusi on väga palju. Usun, et igaüks leiab endale sobiva. Tahaksin proovida ka ise midagi uut luua, kuid selleks vajan veel rohkem infot. Hetkel ma end selles valdkonnas just kuigi kindlalt ei tunne.



Aine lõppanalüüs

Esimene ülesanne oli kirjutada õpileping ehk "leping" õppija ning juhendaja vahel. Minu eesmärgiks oli omandada uusi teadmisi ja s...