Valisin analüüsitavaks õppe- ja kasvatustegevuseks raamatu tutvustamise, mille viisin läbi sõimerühmas praktikal olles. Tutvustasin lastele hommikuringis raamatut "Pimedus" ning kasutasin loo illustreerimiseks nukke. Raamat rääkis Joonasest, kes kartis pimedust, kuid sai oma hirmust ühel ööl siiski üle.
Valitud tegevus oli edukas, kuna lapsed kuulasid mind väga tähelepanelikult. Kindlasti andsid nukud väga palju juurde ning aitasid laste tähelepanu tegevusel hoida. Ükski laps ei nihelenud ega tahtnud hommikuringist lahkuda. Tegevus oli üsna lühike ning seetõttu suutsid lapsed keskenduda.
Antud tegevust oleks saanud digivahenditega rikastada nt piltide või helide näol. Enne või pärast jutustamist oleks saanud lastele näidata ööst ja päevast pilte (kuu, tähed, päike jms). Kindlasti oleks leidnud ka mõne video või multifilmi sellel teemal.
Ma arvan, et tegevuse tulemus tänu digivahenditele otseselt ei muutuks, kuna lapsed olid juba seekord väga huvitatud ja suutsid kenasti keskenduda. Tegevus muutuks küll elavamaks ja ehk ka meeldejäävamaks, kuid tulemus tõenäoliselt oluliselt ei muutuks.
Digivahendite kaasamisel õppeprotsessi tuleb silmas pidada, et need toetaksid õppimist ja oleksid eakohased. Samuti on oluline jälgida, et nt ekraani kasutamisel istuksid lapsed õigel kaugusel ja et digivahendeid ei kasutataks liiga tihti. Minu arvates saab väga edukalt hakkama ka n-ö vanade heade vahenditega. Digivahendid muudavad erinevad teemad küll ilmekamaks, kuid põhirõhk võiks siiski teistel vahenditel olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar